kell on 16.16

21 päevaga tekib harjumus ja 6 kuuga automaatsus. Olen kahe nädala kaugusel, et hommikused tiibetlased automatiseeruksid.

Olen väsinud tüütamast.

kell on 23:04

Peale vestlust, mida tähendab menstruatsioon.

- tead, emme, ma hakkan nüüd aru saama, kuidas sa tead, et last ei tule
- ahah
- ja jah. sul ei ole meest!

kell on 21:39

Ma ei tahagi, et päkapikud mulle midagi tooks. Nad võiksid nõud ära pesta.

kell on 21.14

Sõbranna arvutas välja, et mul on munarakke veel seitsme ja poole aasta jaoks.
Bioloogiline kell lõi esimest korda.

kell on 4:47

ei hinga, ei hinga, ei hinga
ei sõnu ära, ei sõnu ära, ei sõnu ära

kell on 22:23

minu viis unistust:
1. oma kodu ja inimesed, kes mind ootavad
2. oma stuudio
3. loomekeskus
4. noortekeskus
5. noore ema puhkemaja


mis teed?
teed.
mis teed?
pärnaõieteed.

kell on 21.02

- Emme, tead, mulle ei sobi enam väga, et sa mulle tibulind ütled. Ma ei ole ju enam mingi tita. Ja tupsu.. nooh... noh, ma ei saa sellest aru, aga ega see mulle ka väga ei meeldi. Ja palun ära mulle poja ka ütle.
- Kuidas ma sind siis kutsun?
- Ekke. Või Ekke Karu.
- Ja tibulind ei tohi enam kunagi öelda?
- Noh, kui sa nii väga tahad, siis ainult, kui mitte keegi ei kuule.

kell on 20:27

Eilse eest.
See on nüüd siis ka tehtud.

kell on 11.04

Nädal on möödas ja küüned on alles. Jäänud on teadmine, et nad on olemas. Siiski. Ma ei pea endiselt leppima vähemaga.

http://www.youtube.com/watch?v=O2sjtkH55jM

kell on 23.25

"Armastuse ja suhete osas on sinu ellu saabumas põnevad ajad. Viimasel ajal on sinu tunded olnud üsnagi heitlikud ning oled kaldunud ühest äärmusest teise. Nüüd saad impulsi, mis paneb su tundeelus asjad paika. Kas muutused saavad olema positiivsed või negatiivsed, seda saad sa ise oma käitumise ja suhtumisega reguleerida. Mida avatum ja vabam sa sisimas oled, seda sujuvamalt asjad liiguvad."

See pidi siis olema ju mõlemal?

kell on 21.59

Õhtu kolme poisi, makaronivormi ja melanhooliaga.
Kui ei küsi, ei saa kindlasti.
Üks päikeseline otsus sündis täna. Suunan kõik endasse.


Mind varja vana põhjataevas,
nii kaua kuni kestab öö.
Ma magan suures raudses laevas,
käest pandud poolik elutöö.
Ei maga rahus ma,
vaid vaevas, vaevas.
Mind varja vaikne põhjataevas,
oh ära välke alla löö.
Kes ärkvel on, on niigi vaevas,
kes magavad on vangis laevas.
Välk liiga valgeks muudab öö.

Nii rahutu on niigi öö,
nii rahutu on niigi öö.

Mind varja, valva vagur taevas,
nii kaua kui mul on see öö.
Mind varja, valva vagur taevas,
nii kaua kui mul on see öö.
Mind varja, valva vagur taevas,
nii kaua kui mul on see öö...


Tõnis Mägi "Põhjataevas"

kell on 23.25

Nüüd tean, et edasi saab lükata ka midagi sellist, mida tegelikult kohutavalt teha tahaks.
Kartus pettuda?

Õige ka. Ei tulnud sealt armuavaldusi ega abieluettepanekut.

kell on 19.51

Mida ma peaksin tegema siis, kui tuba on koristatud (oli vaja paar päeva varem ära koristada, oli vaja), pesu pestud, söök tehtud, laps toidetud, lilled kastetud? Mida ma peaksin tegema, et ma ei hakkaks tapeeti maha kiskuma?

kell on 11.38

Kõik mida tahad, saad. Päev on täis koosolekuid.

kell on 10.38

Laupäeval talgutele kõndides laulis terve tee peal ainult üks lind. Tema kaeblik "sitsikleit" kõlas niiväga haledalt. Tomatid suutsin lumevalangust päästa, aga ära tapnud olen nad oma entusiasmiga siiski. Vaatame, kas on samasugused ekstremistid nagu nende looja. Tööl on liiga vähe paberitööd ning mul on liiga vähe koosolekuid. Aknast puhub külma tuult kuklasse. Ma tean, et võiksin olla rõõmus, aga ma ei suuda seda leida üles selle tunde alt, et ma tahaks küüntega mööda seina ronida või puuoksi närida. Mida iganes, et unustada seda kolme sekundit. Mida iganes, et osata teleporteeruda.

kell on 23.02
kell on 23.09
kell on 23.12

Ma olen päriselt olemas.
Ma ei ole külm nagu kala.
Ma ei kannata olla ärkvel.
Mul on vaja kõndida! Palju!

kell on 11.24

Jah.

23.17

Üks öö veel.
Ja ma tunnen, et ma pole piisavalt palju aega kasutanud, filminud, pildistanud, jäädvustanud..

kell on 9.23

Nägin, et ta on aasta tagasi Eestis käinud ja see teadmine teeb mulle ikkagi haiget. Võibolla kolmekümne aasta pärast saan aru, miks see hea oli, et ühel hetkel nii loll olin.

kell on 20.26

Kui juhtute mu last Arkaadias nägema, siis teadke, et ta sidus esimest korda oma saapapaelad ise kinni. Sellegipoolest on päevi, kui mul on väga kahju, et ta käib just selles lasteaias, kus ta käib, ja mitte mõnes  teises..

kell on 17.17

Nagu päriselt või? Nagu päriselt või? Universum? Selline nali?
Ma ütlesin, et ei taha mingit seksi ja linna.
Nagu tõesti või?

kell on 11.45

Tervitused psühhopaatidele, sest väiksemgi vihje ebakindlusest kustutab mu huvi. Kuhu ma niimoodi välja jõuan. Asi ei ole normaalne.

kell on 20.55

Miks, miks, miks mind häirivad sellised pisidetailid?

kell on 8.06

Emme, tead.. mulle tundub, et maaimas on rumalaid inimesi rohkem kui neid, kes ei ole rumalad. No jah.. ma olen näinud, et prügikastides ei ole väga palju prügi ja.. Kas sa tead, kuidas sa saad ennast hästi pisikeseks muuta ja lennata? Sa pead terve päeva ainult porgandeid sööma. On ju imelik?

kell on 21.16

Ühe pluusi võrra rikkam.

Tundsin täna oma pealiskaudsust, kui ehmusin poes oodatud naisehääle asemel meesterahva häält kuuldes. Miks ma ei vaadanud teenindajale, kellele olin juba pikalt seletanud, millist toitu ja millisesse karpi ma tahan, kordagi otsa? Piirdusin vaid oma vaatevälja perifeerias oleva triibulise põllega ning oligi käes võpatus, kui äkki meesterahva hääl küsis: "Ja mida te soovisite?". Mu silmad rääkisid see hetk ilmselt sada lugu.

kell on 23.00

- Ekke, tead, sa oled väga kallis
- Jaa, jaa, tean, tean. Ole nüüd tasa ka.
- Kuidas sa tead?
- Sa oled ju öelnud mulle! Jääme nüüd magama!

Teine arvutimäng - stressipalli tegemine.
Esimene - prügi sorteerimine.

Esimene päev üle nädala tööl ja kõik oli nii vaikne. Aknas oli päike, Viljandis uued koogid. Fengis on kõik 50%.

Tänase päeva hailaidid:

kell on 21.14

Laps mängis täna mu valvsa silma all oma elu esimese arvutimängu. Olen väsinud ja lähen magama. Homsest saab läbi mõnus pesapunumise nädal. Kahju ka natuke.

Tervitused kaaspunamütsikestele!
Elisele!

kell on 23.33

- kas sa tahaksid muusikakooli trumme minna õppima?
- ei. aga tead mis, selline kool nagu tsirkusekool on olemas..

kell on 8.20

esmane versioon:

ainult su pats vaatas mu poole
sa ise ei tõstnud silmigi
aimad küll
et oled mu latihoidja
mu meeste võrdlustabel
aga ikka ei tea veel
et su silmad on helesinised
ja minul tumesinised
et olen valmis maksma pangalaenu
ja alustama uuesti
ja et see tee, mis mu köögis jõid
oli minu tassist
jõin ise sealt enne ja siis andsin sulle
kuigi kasu sest polnud
ilmselgelt

kõndisin mööda
mu saapaninad jõudsid su mällu
vähemalt sedagi
olen natuke olemas

--

mitte ühtegi poliitilist vihjet.

kell on 8.17

Tead kuhu otsa ma eile jooksin? Posti otsa. Hea nali. Tipp tapp tipp tapp ja põmm. Ma ei saanud arugi, kuhu otsa ma jooksun olen. Mõtlesin, et Mimi see olla ei saa, selle jaoks on see liiga kõva..

kell on 23.00

Kas on linnukesel muret?
Kass on linnukese mure!

Täna juhtus nii, et kõik läks teistpidi, kui sain oma skaibiseinale küsimärgiga "hi". Ehk siis "hi?" Tuleb välja, et näen ikka elevante, keda pole olemas. Ja tuleb välja, et need elevandid elavad hoopis Riias. Haa!

Juu häv tu kiip breiking joor haart antil it oupens.
Nõu thänkjuu!

kell on 21.10

Siim Kallas ka ei loobu oma vuntsidest.

kell on 21.31

Oh andke mulle jõudu lapse tuba ära koristada. Näen, mis sellega toimub ja midagi muuta ei suuda.

kell on 21:01

Situatsioon päris elust - lasteaia uksest tuleb sisse ema lapsega, lumine kirves käes. "Kelle kirves see on? Mia ütles, et Markus oli selle üle aia visanud ja lumme matnud?". Kirves rändab kasvataja kätte. "Võibolla on tõesti lasteaia oma.." Mida reaalelu koomikat.

Olen endale viimasel ajal palju head muusikat leidnud. Hakka või plaate ostma.. ja plaadimängijat.
Näiteks Kodaline, lihtsalt imeline.

kell on 23:07

Eileõhtune päike kummitab mind ikka veel. Nii suurt ja nii kollast päikest pole minu silmad vist näinud. Kohati oli tunne, et sõidan maanteelt otse päikesesse.

Karu! Sina oled suur ja tugev! Tule minuga sooja suve otsima!
http://mults.info/mults/?id=1358

kell on 21:53

Üks viimase aja suurimaid pisaratõmbajaid. Linki avades võib tabada üllatus, aga nii see on. Mingil kummalisel moel leian hetkel neist filmidest nii palju seda, mida vajan.

http://www.youtube.com/watch?v=sTAllNUSwRs

kell on 11.50

Kevad! Kevad! Kevad! jooksis mu laps hommikul minu juurde. Ma kuulsin ühte lindu laulmas!

kell on 14.36

Mul oli õigus.
Ma teen midagi valesti.

kell on 9.59

Ja ikka on minu sees see tunne, see hirm, et jälle oli kõik asjata, lihtsalt ühe õhtu veini virvendus. Kõik mida kardad, tuleb. Aktsepteerin. Iga õhtu ei saa olla maja kauneim naine.

kell on 21.39

Imelik, kuidas mõnikord läheb vaja vaid ühte vastastikkust naeratust, et side saaks loodud, ning edasine oleks enesestmõistetav ühes rütmis liikumine. Oli loomulik, et olime koos.

kell on 22.29

ai äm in nõu rašš

kell on 05.06

Tüdrukud! Jõudsin koju. Hea, et tööle minema ei pea. Laps on ikka kasuks ka. Ma ei tea, mis edasi saama hakkab. Ilmselt ei midagi. Andres on ka üks neist meile sobivas vanuses aga haavatud ja katkine jne mees. KAHJU! Aga elu, saame hakkama. Issand kui palju mehi mulle lõpuks seal sokutati. Üks nunnum kui teine. Armas mingis mõttes, et kõik must nii hoolivad. Aga teate, ma rääkisin see pojengi tüübiga ja teate! Ta teadis täiesti, kes ma olen! Hah! Nii äge! Õhtu lõppkokkuvõtteks saadeti mind koju. Mitte pojengitüüp, vaid üks ehitaja. Mitte Andres, vaid hoopis Janno. Andres on liiga katki ja ei taha enda kõrvale kedagi. :( Mis veel.. kohtusin kohalikega, kellegi nime ei mäleta.. Olgem ausad, õhtu ei läinud nii, nagu mõtlesin. Elu kurat peab ikka alati üllatama. Aga see Janno, see leidis mulle maast neli klambrit! Ja tõi mulle garderoobist täiesti õiged riided!

kell on 23.30

Minul on püksid, mis rihma ei vaja, lapsel on puldiga auto ja köök on täis euroabi. Elu läheb ülesmäge, peaks ütlema.

kell on 21.29

kõik on jälle nii nagu peab
tuuled on vaibunud
saan pöörata pilgu uuesti ettepoole

kell on 22.49

http://www.youtube.com/watch?v=yU8-UCB51pQ

- ära mine ära
- ma pean
- ära mine, jää siia, maga minu juures, minu lähedal
- ma ei saa jääda
- saad küll, kas sa ei taha
- järgmine kord, kui mul ei ole ekket, siis ma tulen siia
- kas mina siis saan
-
- äkki sa ikka ei pea minema
-
- ära mine
- ma pean

kell on 21.26

- Ma pean nüüd minema hakkama
- Ma tean
- Lase mind siis lahti
- Jah
- Sa ei lase ju
- Jah
- Ma pean
- Ma tean. Ma ei taha.
- Sa ju tead, et ma ei saa siia jääda
- Ma ei taha, et sa lähed. Ma ei taha, et sa lähed. Ma ei taha, et sa lähed...
- Ära tule paljajalu koridori
- Tulen küll. Minu jalad. Ma tahan tulla.
- Ma lähen nüüd.
-
- Ma tulen juba nädala pärast.
- Alles!
- Mine magama. See nädal läheb ruttu. Ole tubli.
- Ära mine
- Ma pean

kell on 16.45

- anna minna, löö kõikidelt meestelt nende naised üle
- ma alustaks sinust
- minul ei ole meest
- ma tahan sind sinu enda käest kätte saada

- see on väga suurt vaeva nõudev üleanne
- on
- sa ei viitsiks
- ma tahan

http://www.youtube.com/watch?v=WP9ATxhWIyE

kell on 23.42

- ma kuulutan naisekonkursi välja
- asi on suisa nii hull juba
- jah, ma tahan endale naist
- muidu ei leia
- ei leia. kas sina tuled mulle kandidaadiks
- ei ole mõtet tulla
- miks?
- ma tean juba ette, milles ma läbi kukun
- milles siis
- ma ei suuda olla kogu aeg täiuslik ja ma ei suuda kogu aeg su huvi üleval hoida
- ma arvan, et põhiline, mis ma tahan, on see, et ma tahaks koju tulla. sinu juurde ma tahaks tulla.
- .
- .
- .
- kas sa tuled siis
- ei

kell on 22.41

Minu võime jätkuvalt üllatuda üllatab mind jätkuvalt.
Loomulikult ta ei öelnud mulle, et ta vahepeal soome kolis. Loomulikult ta ütles mulle, et teda pole kodus, kuigi ta toas põles tuli. Loomulikult ta istus vait ja ei öelnud midagi, kuigi teadis, et mul on õigus. Loomulikult on tal kohutavalt palju vaja teha ja ta ei suuda mind enda plaanidesse mahutada. Kuigi tal on sellest meeletult kahju. Otse loomulikult.

Loomulikult tekib mul blokk ette kõigi nendega, kes nii loomulikult ei käitu.

Õues on ilutulestik, ma kuulen.

kell on 19.33

Said. Paras. Ikka on vähe? Ära muretse, tuleb juurde.

kell on 0:02

On nii palju asju, mis mulle enda juures ei meeldi. Ja on asju mille pärast ma olen valmis ennast hammustama, vastu seina peksma, maasse tampima. Ja ma tean, et kui tuleb hetk, siis ma ikka ei suuda jääda neile mõtetele kindlaks, ikka ma lähen ja teen ja olen. Vastik, vastik järelejooksik olen. Vastik!

Mulle ei meeldi see, et ikka ma vahin telefoni. Mida sa ootad? Mida sa ootad?

kell on 20.05

Mis sa täna söögiks tegid?
Suppi.

Ma ei taha ju suppi! Mulle ei meeldi supp, see on ebaõiglane! See ei ole aus! Ma ei taha suppi! Miks sa tegid täna suppi? Miks sa pidid täna suppi tegema? Ma ei taha ju suppi! Ma ei ole su sõber! See ei ole aus! SEE EI OLE AUS! MA EI TAHA JU SUPPIIIIIIIIII..........

Mis sa panid siia sisse piima või?
Jah.

Ma ei taha piimaga suppi! Mulle ei meeldi piimaga supp! See on vastik! Ma ei söö mitte kunagi sellist suppi! Miks sa panid siia piima sisse, sa ei oleks tohtinud siia piima sisse panna! Ma ei söö seda suppi!

Mulle maitseb ainult piim.
Aga herned?

Herned maitsevad mulle ka. Piim ja herned. Olgu, porgand maitseb ka...

Sulle ei maitse siis kartul?

Kartul? Oo jaa, kartul maitseb. Ja kapsas ka.

...

Ooo kui hea kuum supp! Palun juurde!

kell on 1:11

Ikka ja jälle leian ma end autoaknast vaatamas mööduvat metsa, taevast, pilvi, põlde, järvi ja maju.
Ning ikka ja jälle ma mõtlen see hetk, et tegelikult ei ole mu elus ju midagi puudu.
Usun ikka, et olen kõik õigesti teinud.
Ma olen õnnelik.

kell on 16:43

Kui mul saab kunagi olema telefon, mille helina saan vabalt ise valida, läheb kohe käiku see lugu.

http://www.youtube.com/watch?v=1lyu1KKwC74

kell on 22.45

Vaatan naisi enda ümber ja ei mõista, miks nad üksi on. Õues on äike ja Margiti lillepeenras on siil.

Valgus tunneli lõpus mustab jälle, süda on terve ja mõistus on korras. Kodus olla ei kannata, tühjusetunne tuleb sisse, mingit mõju see eileöine surmatants ikkagi avaldas. Pääsemine oli nii kuradi lähedal. Seda tihun taga, mees jäägu sinna kus on, Manni sülelusse või brändipudelisse.

kell on 1:02

Me elutoa kell on taha jäänud ning laps oskab põhimõtteliselt sajani lugeda. Kips on elukolerõve tüütu ning unes näen maasikaid, mis kesadel punetavad ja teed minu juurde ei leia. Puhkuste aeg on käes, igas autos ja hoovis on oma pidu, vaatamata faktile, et on kolmapäeva õhtu, mitte reede ega laupäev. On ju kolmapäev?

Olete te tähele pannud kui vähe sääski on?
Minu sisse mahub meeletu kogus maasikaid. Mu ema oleks mu üle uhke.

kell on 21:28

Nägin täna pargipingil ühte väga ilusat noormeest suudlemas koledat neiut. Mu sünnikuupäev ütleb, et võin oma hinnangutes olla liiga kiirelt liiga järsk, nagu ka näiteks ise pargipingil istudes mööduvaid neide jälgides pidin tunnistama, et just kõige koledamal neist oli poiss käe otsas. Liiga kiirelt liiga järsk? Lõpetasin just romantilise komöödia, kus peategelane romeo oli heledate ja sirgete juustega versioon mu viimasest boifrendist ning sellesama boifrendi vend tuleb mulle laupäeval külla. Kips segab elamist ja maasikad on täielikult õuvereited.

kell on 18:06

Laps oskab rattaga juba nii hästi sõita, et suure kiiruse tõttu sõitis suisa vastu seina. Unustas pidurdada. Mina kuulsin nurga tagant vaid kiivripauku ja kõva nuttu. Selles kõiges pole midagi naljakat, kuid ometi oli nii magushapult nunnu, kui ta oma kartuliks paistetanud ninaga mu süles istus ja arutles, mis oleks võinud teha teisiti.

Eile öösel peolt tulles kogesin esimest korda, kuidas valu pärast on võimalik kogu hingest karjuda ja kuidas lähebki lihtsamaks oma väljavenitatud hüppeliigesega kõndimine. Jalg on nüüd kipsis, kaks nädalat. Keha ikka totaalselt sunnib mind puhkama. Asi on läinud nii äärmusesse, et ta suleb mu silmad ja kustutab mälust kõik märgid trepiastme kohta, et juhtuks see, mis juhtuma pidi. Olgu! Puhkan!

kell on 18:46

See vestlus tuleb tuleviku tarvis kirja panna.

- kus te täna matkal käisite?
- ah, sa ei tea siis ise või? all oja ääres ju
- kuidas ma oleksin pidanud teadma, mina ju ei käinud teiega kaasas
- kas sul siis ei ole sellist lampi, kust sa kogu aeg näed, kus ma olen
- ei, mul ei ole sellist lampi
- peaksid siis sellise endale ostma!
- oled sa kindel, et sa tahad, et ma kogu aeg teaksin, kus sa oled?
- jaa, tahan.. siis sa saad mulle alati öelda, kas ma tohin seal olla!

Et see mul ka kümne aasta pärast veel meeles oleks!!!

kell on 1:58

Nädalajagu tööjutte, maailmaparandamist ja klatši on selleks korraks peetud. Kui nüüd ka midagi ei muutu, siis meie vastutust ei võta. Oleks pidanud liituma!

kell on 23:06

Väljas on veel täiesti valge.

kell on 19:44

"Ma ei ole mingi lohe, kui ma sind ei neela!"

Laps õpib järjest paremini rattaga sõitma, saab ise kohalt ära ja ka peatudes jääb püsti (enamasti). Suudab juba väikesest äärest üles sõita ning täna nägin esimest slaalomikatsetust. Vöörk is in prõugress.

kell on 22:33

"Me peaksime minema kuhugi, kus kedagi ei ole, sest ma tahaks sulle ühe mitte väga ilusa nalja rääkida" ütles laps mulle. Varjusime pargi heki taha ja sosistasime seal. Laps tegi mulle esimese lolli nalja, mu kasvatus kannab vilja!

Värsked kartulid, nämm-nämm.

Tänase päeva tooniandja:

kell on 23:40

Tänane tööpäev - jalutuskäik rabas koos ujumisega kahes laukas ning lõunasöök värskes õhus.
S-u-v-i-!-!-!

kell on 23:05

Eilne päev oli täiuslik. Aeglane ärkamine koos päikesega lahtise akna taga, mõnus nokitsemine aias ja seemnete maasse panemine põllul bikiinide väel. Ujumine ühes mu lemmikutest metsajärvedest ning jäätis kodu-jäätisepoest. Lillede istutamine köögiakna alla ja rahulolev laps. Eilne päev oli lihtsalt nii suvi, et pidin endale pidevalt meelde tuletama äratuskella, et ma järgmine hommik ei unustaks tööle minemast.

"Sa oled kõige parem" ütles mu laps mulle täna. Selliste hetkede nimel.

kell on 23:40

Sipelgad ei saanud täna soola ja apelsinikoori, kuid seeeest said tomatid kõik istutatud ja õue kolitud. Tundub, et see oli šokk ka sipelgatele, sest täna pole ma neid nii palju näinud. Aga võibolla läksid nad sama teed mis hiiredki - otsima kohta, kus tegelikult ka toitu on..

kell on 0:39

Viimased andmed näitavad, et ma siiski oskan potentsiaaliga mehi valida. Sain eile õhtul väga meeldiva selleteemalise kogemuse. Ja ma ei suuda meenutada korda, kus varem keegi oleks mu väsimust teekonnast keset ööd nii tõsiselt võtnud, et mind seljas edasi kanda. Topeltlaik sulle!

Sipelgad ründavad. Nad on päris korrapärase raja juba akna juurest nagi juurde teinud. Homme saavad soola ja apelsinikoori.

kell on 0:19

Käisin täna Haapsalus.

Haapsalu on minu jaoks olnud kogu aeg see kauge unistus, mis on nii romantiline, et sinna saab minna ainult armunult. Seega lubasin endale (ja ka paljudele teistele), et ma lähen Haapsallu ainult siis, kui keegi mu sinna viib. Ja kõik mehed, kellega ma olen seotud olnud, on lubanud olla selleks meheks, kes mu sinna viib. KÕIK. Alates ajast, kui ma olin alles kuusteist. Kõik need, kes soovisid saada mu peikaks, ja kõik need, kes ka said minu peikaks.

Ühesõnaga - käisin täna esimest korda elus Haapsalus.

Mu viis sinna kohalik linnavalitsus, täpsemalt siis nende autojuht, sest tema oli roolis. Seega see osa unistusest sai tõeks, kuigi minu peas oli ka sõit sinna romantiline teineteisele silmavaatamine. Ja siis juhtus see.

Jalutasin lossipargis, tuul lennutas mu seelikut ja juukseid ning vaatasin tüünel pilgul eemalseisvat rahvahulka ning kuulasin muusikat, kui keegi äkki mul ümbert kinni haaras. Selja tagant. Miljon mõtet jooksis mu peast läbi ja kõik nad haakusid peaaegu ideaalselt mu Haapsalu romantilise unelmaga. Oma teise peikaga sain ma nii tuttavaks, et ta tuli ja võttis mul kontserdil selja tagant ümbert kinni, kui minevikku meenutada. Pöörasin ringi ja seal ta seisis, härra "sa oled mu elu armastus". Tänks ö lot destinii, sul on hea huumorimeel.

kell on 22:57

Nina on endiselt kinni. Õnneks sirelid õitsevad veel.

kell on 22:13

Üks päev poolteist nädalat tagasi juhtus nii: tulin koju ühelt väga mõnusalt õhtult, kus kõik jooksis paika paremini, kui olin osanud loota ning kus lõpuks pidu tõi hulga hoogsaid tantsulugusid. Tulin koju, öö oli vaikne ja soe, mitte kedagi ei näinud ei tee peal ega tee kõrval. Oma ukse ette jõudes kuulsin kuuri nurga juures sahistamist. Läksin natuke lähemale. Ja siis see juhtuski, millest ma kirjutada tahan. Sealt vudis välja siil! Vutt-vutt-vutt oma väikeste jalgadega ja otse minu suunas. Tuli, nuusutas mu varbaid ja jooksis edasi. Ilmselt ei olnud mina päris see, mida ta otsis sellest ööst. Aga minu õhtu muutus veelgi täiuslikumaks.

kell on 15:46

Sain täna lõunamaa fläšši, kui kõndisin ringi Tartu Ülikooli kliinikumis. Ühtäkki oli kitsas koridor inimesi nii täis, et vahelt pidi läbi pugema, lapsed jooksid jalgevahelt ning mõned nutsid emade süles. Kõige selle vahel olid ilmselgelt segaduses arstid, kes proovisid aru saada, mis järjekorras tegutseda. Aknad olid lahti, päike paistis sisse, palavus nööris kurku, toomingad õitsesid, kisa, nutt ja möll..

Täielik lõunamaa ju. Peale toomingate muidugi.

kell on 0:32

Tahan ka sirelilõhna tunda! See on saatusenöök, see on karma, see on kõik halvad asjad korraga, et just nüüd, just praegu peab mu nina nii kinni olema, et ma lõhna ei tunne. Kõik need sirelid, kirsid ja õunapuud.. Ma luban, ma olen nüüd hea! Palun nina mine lahti!

kell on 17:44

Nõudepesunuustik.
Seljapesunuustik.
Lapsepesunuustik.

kell on 14:39

Pesumasinas käis väike kõlksatus. Südame alt käis juba jahe jutt läbi, aga näe, õnneks oli see ainult süda. Pesumasinas. Nüüd on nii, et süda on puhtaks pestud. Pika pesuprogrammi, neljakümne kraadise vee ja Mayeri pesupulbriga. Kõik leheküljed ikka tehakse uueks alguseks puhtaks, imeline.

Ja see ei ole diip! See on täpne olukorra kirjeldus ja metafoore ma kasutanud ei ole. Või noh, viimases lauses ainult.

kell on 03:34

Kui palju täiesti (viisakalt öeldes) ideevabasid inimesi võib ühe õhtu jooksul kohata?

kell o 22:51

Mul tuli just meelde, et ma jumaldan lupiine. Varsti nad tulevad. Aga mul ei ole siin mitte ühtegi. Mitte ühtegi! Kuidas saaks majaomaniku aeda märkamatult lupiinidega nakatada?

kell on 0:13

Istusin eile auto tagaistmel ja vaatasin, kuidas madal õhtupäike virvendades läbi peenikeste valgete kasetüvede vilkus. Kui ma olen oma eluga jõudnud sellesse hetke, siis olen ma ju kõik õigesti teinud?

kell on 22:41

Universum on minu õpetamise tõsiselt ette võtnud. Ütlesin pühapäeval, et tahan Soomaale. Nüüdseks olen kahe päeva jooksul seal käinud juba kolm korda. Aga kas ma ütlesin, et tahan olla Soomaal ja tahan vaadata ringi Soomaal? Ei öelnud! Seepärast olengi ainult sinna sõitnud ja kohe tagasi, sinna sõitnud ja kohe tagasi.. Korra ei saanud isegi autost välja. Tõesti noh, mõtle mida sa soovid!

kell on 22:22

Soovimise kellaaeg!

"Küsi ja sulle antakse" töötas täna taas. See oli pühapäeval, kui päikesejalutuskäiku tehes kolm korda (aga võibolla ka neli) kõva häälega välja ütlesin, et tahan ka Soomaale! Täna siis käisin ära. Täiesti ootamatult võeti mind kaasa täiesti mulle sobival ajal ja tingimustel.

Üks asi juhtus veel - kinkisin sõbrannale kõrvarõngad, millele ühes poes otsa komistasin ja kaasa võtsin, sest need olid lihtsalt nii õiget moodi. Tuli välja, et mõned nädalad varem oli ta sarnaseid salaja endale soovinud. Voila!

Kõik asjad antakse. Tuleb ainult julge vastuvõtja olla.

kell on 22:00

Ostsin täna lapsele uue mantli. Ma tean, et on kauaoodatud kevad ja ma kõlan praegu kui kurjakuulutaja, aga see uus külm tuleb nii ootamatult ruttu, et üks hetk istume lihtsalt lapsega aknal, vaatame langevaid helbeid ja laiutame käsi. Siis on hilja seda uut mantlit otsida. Ühesõnaga, ostsin uue mantli ja nüüd laps magab sellega. Seljast ära ei võta, lubas homme lasteaedagi minna. Õnneks on mitu päeva kütmata ja kodu külm kui hundilaut. Õnneks, ma ütlen.

kell on 21:57

Jah, see aeg on käes. Täielikult käes. Kui varus peab olema viis komplekti rõivaid, sest iga päev tuleb lasteaiast lapse asemel koju sopakoll. Kui kõik, mis kotist välja võtan, on liivane või mullane (sest seal on olnud üks või paar paari kindaid, sopaseid, muidugi). Kui ükskõik kui mitu korda käsi pesta ja ikka on tunne, et sõrmevahed on liiva täis, sest oled lapsel heausklikult käest kinni hoidnud.. Kui esik kubiseb igasugustest kummalistest asjadest, mis lume alt on välja sulanud ja millepärast tee minu koju leidnud.. hmm..

Ja kui väljas on peale kinoõhtult tulekut veel valge! Hell jee!

kell 21:10

Vaatepilt lasteaeda jõudes:

abiratastega jalgratas oli pargitud keset lompi. Ratta taha oli paigutatud laste mõõtu palk, püsti. Seda hoidis kinni minu laps. Kõik teised lapsed olid kaares ümber ning kellegi teise laps istus rattal ja väntas kogu väest. Jahh..

Olin unustanud, et kevadega kaasneb ka muud peale päikesepaiste.

kell on 19:57

- emme, miks sa nendel piltidel paljas oled?
- sest see on selline maaliliik - aktimaal, siis ollakse paljas
- kas siis sellist värvi üldse ei olnud, mis riietele oleks sobinud?

kell on 18:52

"Ma olen küll üks õnnelik väike konn, kui mul nii lahe mänguasi on nagu emme."
Skoorisin täiega.

kell on 19:04

Ooo pinwheels! Mai evri spring fäsõneišöön and obsešöön!

kell on 19:31

"Sina oled saapatald ja mina olen muster" ütles laps mulle, kui hommikul mu peale magama ronis. Kui tuletasin talle meelde, et vaja on üles tõusta ja riidesse panna, teatas ta, et ta teab! Et ta on seda lapsest peale teadnud! Tark laps, ptüi, suur inimene mul..

Lasteaiast koduni on teel täpselt 18 poriloiku, ka selline fakt on maailmas olemas!
Said aru küll!

kell on 15:58

Olles pool päeva Euroopa Liidult raha saamiseks taotlust kirjutanud ning pannud kirja lause "We will explore our common history and increase knowledge of young people about how our countries gained freedom in order to understand general concepts of freedom and democracy and how they influence our present situation in European Union", läksin ma plikadega Hesburgerisse sööma. Ning pean kahjuks tunnistama, et Hesburgeri menüü on palju keerulisem pähkel mõista, kui ükskõik mis Youth in action taotlusvorm. Ole sa kui haritud tahes, ikka on elualasid, kus aju järgi ei jõua, kurat!

Nägin täna ust, mida pole kunagi varem näinud. Esialgne analüüs ei andnud mingit tulemust, mis kinnitaks, et see on sinna tekkinud viimase nädala jooksul. Kui paljudest asjadest ma veel aastaid mööda käin, enne kui neid näen?

kell on 8:55

Tühjustunne on vaikselt hinge pugenud ja ma pean jälle mõtlema, kas see nädal oli väärt seda tunnet, mida praegu endas maha suruma pean. Päris läbi veel kõik ei ole, istun laua taga koos viimase kreeklasega ning kuskil tubades on põõnamas veel kolm leedukat, kes jumalakeeli lubasid mind kell 7 üles äratada, et ma saaksin neile koos kõigi teiste lahkujatega lehvitada. Nüüd on aeg tagasi argiellu sulada, teha süüa ja leida teistmoodi uus tasakaal. Kolm tundi suitsusaunas on jätnud pähe kummalise sumiseva tunde. Aga võibolla on see hoopis absint..

Ma saan aru, miks kõik kuulsad joovad ja kasutavad narkootikume.

kell on 8:45

Brad Bitt
Brads Bitts
Bradas Bitas

kell on 13:45

Move your ass and your mind will follow.
How true is that!

kell on 10:08

Emme, mul tuli hea mõte! Kanname seda koera kordamööda! Kõigepealt mina ja siis sina ja siis sina ja siis sina..

kell on 4:01

uskumatu lugu:

kell on 21:01

- nunnu oled
- sa ei pea seda mulle kogu aeg ütlema, ma tean seda niigi kogu aeg!
- aga kas sa seda ka tead, et sa oled kallis?
- tean, tean!
- aga kas sa tead mida see tähendab, et sa oled kallis?
- ei tea ja ei taha teada ka!
paus
- tegelikult tahan küll..

kell on 1:38

Uhke ema hetked.

kell on 10:32

Minu lapse väike sõber ärkas täna hommikul teadmisega, et ta on öökull. Uhhuuu, uhhuuu, jooksis ta mööda lasteaeda ringi. Ma saan sellest täielikult aru. Kui ma olin väike, siis ma olin ka täiesti kindel, et ma tegelikult ei ole oma vanemate laps, et TEGELIKULT olen ma Lumehelbeke. Ja et on ainult aja küsimus, kui see kõik ilmsiks tuleb. Nõuka aeg, sneguurotška oli tegija..

kell on 16:16

Läheb päris tihedaks.

Mängisin täna kahte Rimi mängu. Esimene oli "leia leia munad". Teine mäng aga meeldib mulle eriti. Tuleb osta hulk erinevaid saiakesi, mida sarnasemad nad üksteisega on, seda lõbusam. Siis tuleb minna kassasse ja oodata, kui kaua aega läheb enne, kui müüja murdub ning üksi mõistatamise ja oma tahvlikeste lappamise asemel küsib, mis saiad ma välja valinud olen. Ja siis ma mõtlen, et nad peavad ju kõik puuviljad-juurviljad ka ära tundma. Vot on ajumaht!

kell on 10:55

Et ennast öösel lõbustada, tuleb panna üks äratus enne tõelist äratust. Või jätta mõni tuli põlema või lihtsalt hankida endale selline lamp, mis minu kummuti peal on, mis ise valib, millal põlema läheb ja millal ei. Kui need tingimused täidetud, siis on kindel, et vähemalt korra öö jooksul saab hämmingus voodi peal istutud, et aru saada, vhatt thee hekk is going oon?

Tahaksin siia kirjutada oma viimase paari päeva suurima päise-päeva-aa-hämmingu: ma saan aru munadest ja tibudest ja sulgedest ja pajuurbadest, aga jänes?? JÄNES?? Kahjuks ma juba guugeldasin ja sain teada, et jänes on austava lihavõtte sümboli määratluse ära teeninud oma suure sigivusega. Anna minna, jänes!

kell on 20:16

Situatsioon tänasest päevast:

Lahkusin oma sihtmärgilt ja enne pöördumist nägin, et mu poole tuleb pikk nägus turvamees. Kõndisin ja tema kõndis mu taga. Äkki ütles ta tere. Murdosa sekundi jooksul jõudsin mõelda, et ohhooo, kas tõesti?? Aga ei, ta rääkis telefoniga..

kell on 18:08

- Oh, vaata, eesti lipp!
- Oh, mul tuli mõte! Mängime piraadilaeva ja võtame selle enda lipuks!
- Jah, piraadi lipuks!
- Huraaa!

Lapsedki jälgivad poliitikat või midagi..

kell on 19:59

Kui kolmekümnendad on uued kahekümnendad, siis nelikümmend neli on uus kolmkümmend kolm. I melt with you.

Oma ilmaprohvetlusega panin ikka täiega puusse, tagumik on ka sel aastal peaaegu otsast külmetatud ning hakkan kahtlema, kas aprilliski veel see igikelts kadunuks saab. Kampsunid, villased sukad ja saapad on totaalselt ära tüüdanud. Ma usun, et ma pole ainuke, üldsegi mitte.