kell on 1:02

Me elutoa kell on taha jäänud ning laps oskab põhimõtteliselt sajani lugeda. Kips on elukolerõve tüütu ning unes näen maasikaid, mis kesadel punetavad ja teed minu juurde ei leia. Puhkuste aeg on käes, igas autos ja hoovis on oma pidu, vaatamata faktile, et on kolmapäeva õhtu, mitte reede ega laupäev. On ju kolmapäev?

Olete te tähele pannud kui vähe sääski on?
Minu sisse mahub meeletu kogus maasikaid. Mu ema oleks mu üle uhke.

kell on 21:28

Nägin täna pargipingil ühte väga ilusat noormeest suudlemas koledat neiut. Mu sünnikuupäev ütleb, et võin oma hinnangutes olla liiga kiirelt liiga järsk, nagu ka näiteks ise pargipingil istudes mööduvaid neide jälgides pidin tunnistama, et just kõige koledamal neist oli poiss käe otsas. Liiga kiirelt liiga järsk? Lõpetasin just romantilise komöödia, kus peategelane romeo oli heledate ja sirgete juustega versioon mu viimasest boifrendist ning sellesama boifrendi vend tuleb mulle laupäeval külla. Kips segab elamist ja maasikad on täielikult õuvereited.

kell on 18:06

Laps oskab rattaga juba nii hästi sõita, et suure kiiruse tõttu sõitis suisa vastu seina. Unustas pidurdada. Mina kuulsin nurga tagant vaid kiivripauku ja kõva nuttu. Selles kõiges pole midagi naljakat, kuid ometi oli nii magushapult nunnu, kui ta oma kartuliks paistetanud ninaga mu süles istus ja arutles, mis oleks võinud teha teisiti.

Eile öösel peolt tulles kogesin esimest korda, kuidas valu pärast on võimalik kogu hingest karjuda ja kuidas lähebki lihtsamaks oma väljavenitatud hüppeliigesega kõndimine. Jalg on nüüd kipsis, kaks nädalat. Keha ikka totaalselt sunnib mind puhkama. Asi on läinud nii äärmusesse, et ta suleb mu silmad ja kustutab mälust kõik märgid trepiastme kohta, et juhtuks see, mis juhtuma pidi. Olgu! Puhkan!

kell on 18:46

See vestlus tuleb tuleviku tarvis kirja panna.

- kus te täna matkal käisite?
- ah, sa ei tea siis ise või? all oja ääres ju
- kuidas ma oleksin pidanud teadma, mina ju ei käinud teiega kaasas
- kas sul siis ei ole sellist lampi, kust sa kogu aeg näed, kus ma olen
- ei, mul ei ole sellist lampi
- peaksid siis sellise endale ostma!
- oled sa kindel, et sa tahad, et ma kogu aeg teaksin, kus sa oled?
- jaa, tahan.. siis sa saad mulle alati öelda, kas ma tohin seal olla!

Et see mul ka kümne aasta pärast veel meeles oleks!!!

kell on 1:58

Nädalajagu tööjutte, maailmaparandamist ja klatši on selleks korraks peetud. Kui nüüd ka midagi ei muutu, siis meie vastutust ei võta. Oleks pidanud liituma!

kell on 23:06

Väljas on veel täiesti valge.

kell on 19:44

"Ma ei ole mingi lohe, kui ma sind ei neela!"

Laps õpib järjest paremini rattaga sõitma, saab ise kohalt ära ja ka peatudes jääb püsti (enamasti). Suudab juba väikesest äärest üles sõita ning täna nägin esimest slaalomikatsetust. Vöörk is in prõugress.

kell on 22:33

"Me peaksime minema kuhugi, kus kedagi ei ole, sest ma tahaks sulle ühe mitte väga ilusa nalja rääkida" ütles laps mulle. Varjusime pargi heki taha ja sosistasime seal. Laps tegi mulle esimese lolli nalja, mu kasvatus kannab vilja!

Värsked kartulid, nämm-nämm.

Tänase päeva tooniandja:

kell on 23:40

Tänane tööpäev - jalutuskäik rabas koos ujumisega kahes laukas ning lõunasöök värskes õhus.
S-u-v-i-!-!-!

kell on 23:05

Eilne päev oli täiuslik. Aeglane ärkamine koos päikesega lahtise akna taga, mõnus nokitsemine aias ja seemnete maasse panemine põllul bikiinide väel. Ujumine ühes mu lemmikutest metsajärvedest ning jäätis kodu-jäätisepoest. Lillede istutamine köögiakna alla ja rahulolev laps. Eilne päev oli lihtsalt nii suvi, et pidin endale pidevalt meelde tuletama äratuskella, et ma järgmine hommik ei unustaks tööle minemast.

"Sa oled kõige parem" ütles mu laps mulle täna. Selliste hetkede nimel.

kell on 23:40

Sipelgad ei saanud täna soola ja apelsinikoori, kuid seeeest said tomatid kõik istutatud ja õue kolitud. Tundub, et see oli šokk ka sipelgatele, sest täna pole ma neid nii palju näinud. Aga võibolla läksid nad sama teed mis hiiredki - otsima kohta, kus tegelikult ka toitu on..