kell on 22:00

Ostsin täna lapsele uue mantli. Ma tean, et on kauaoodatud kevad ja ma kõlan praegu kui kurjakuulutaja, aga see uus külm tuleb nii ootamatult ruttu, et üks hetk istume lihtsalt lapsega aknal, vaatame langevaid helbeid ja laiutame käsi. Siis on hilja seda uut mantlit otsida. Ühesõnaga, ostsin uue mantli ja nüüd laps magab sellega. Seljast ära ei võta, lubas homme lasteaedagi minna. Õnneks on mitu päeva kütmata ja kodu külm kui hundilaut. Õnneks, ma ütlen.