kell on 21.16

Ühe pluusi võrra rikkam.

Tundsin täna oma pealiskaudsust, kui ehmusin poes oodatud naisehääle asemel meesterahva häält kuuldes. Miks ma ei vaadanud teenindajale, kellele olin juba pikalt seletanud, millist toitu ja millisesse karpi ma tahan, kordagi otsa? Piirdusin vaid oma vaatevälja perifeerias oleva triibulise põllega ning oligi käes võpatus, kui äkki meesterahva hääl küsis: "Ja mida te soovisite?". Mu silmad rääkisid see hetk ilmselt sada lugu.