kell on 21:01

- nunnu oled
- sa ei pea seda mulle kogu aeg ütlema, ma tean seda niigi kogu aeg!
- aga kas sa seda ka tead, et sa oled kallis?
- tean, tean!
- aga kas sa tead mida see tähendab, et sa oled kallis?
- ei tea ja ei taha teada ka!
paus
- tegelikult tahan küll..

kell on 1:38

Uhke ema hetked.

kell on 10:32

Minu lapse väike sõber ärkas täna hommikul teadmisega, et ta on öökull. Uhhuuu, uhhuuu, jooksis ta mööda lasteaeda ringi. Ma saan sellest täielikult aru. Kui ma olin väike, siis ma olin ka täiesti kindel, et ma tegelikult ei ole oma vanemate laps, et TEGELIKULT olen ma Lumehelbeke. Ja et on ainult aja küsimus, kui see kõik ilmsiks tuleb. Nõuka aeg, sneguurotška oli tegija..

kell on 16:16

Läheb päris tihedaks.

Mängisin täna kahte Rimi mängu. Esimene oli "leia leia munad". Teine mäng aga meeldib mulle eriti. Tuleb osta hulk erinevaid saiakesi, mida sarnasemad nad üksteisega on, seda lõbusam. Siis tuleb minna kassasse ja oodata, kui kaua aega läheb enne, kui müüja murdub ning üksi mõistatamise ja oma tahvlikeste lappamise asemel küsib, mis saiad ma välja valinud olen. Ja siis ma mõtlen, et nad peavad ju kõik puuviljad-juurviljad ka ära tundma. Vot on ajumaht!

kell on 10:55

Et ennast öösel lõbustada, tuleb panna üks äratus enne tõelist äratust. Või jätta mõni tuli põlema või lihtsalt hankida endale selline lamp, mis minu kummuti peal on, mis ise valib, millal põlema läheb ja millal ei. Kui need tingimused täidetud, siis on kindel, et vähemalt korra öö jooksul saab hämmingus voodi peal istutud, et aru saada, vhatt thee hekk is going oon?

Tahaksin siia kirjutada oma viimase paari päeva suurima päise-päeva-aa-hämmingu: ma saan aru munadest ja tibudest ja sulgedest ja pajuurbadest, aga jänes?? JÄNES?? Kahjuks ma juba guugeldasin ja sain teada, et jänes on austava lihavõtte sümboli määratluse ära teeninud oma suure sigivusega. Anna minna, jänes!

kell on 20:16

Situatsioon tänasest päevast:

Lahkusin oma sihtmärgilt ja enne pöördumist nägin, et mu poole tuleb pikk nägus turvamees. Kõndisin ja tema kõndis mu taga. Äkki ütles ta tere. Murdosa sekundi jooksul jõudsin mõelda, et ohhooo, kas tõesti?? Aga ei, ta rääkis telefoniga..

kell on 18:08

- Oh, vaata, eesti lipp!
- Oh, mul tuli mõte! Mängime piraadilaeva ja võtame selle enda lipuks!
- Jah, piraadi lipuks!
- Huraaa!

Lapsedki jälgivad poliitikat või midagi..

kell on 19:59

Kui kolmekümnendad on uued kahekümnendad, siis nelikümmend neli on uus kolmkümmend kolm. I melt with you.

Oma ilmaprohvetlusega panin ikka täiega puusse, tagumik on ka sel aastal peaaegu otsast külmetatud ning hakkan kahtlema, kas aprilliski veel see igikelts kadunuks saab. Kampsunid, villased sukad ja saapad on totaalselt ära tüüdanud. Ma usun, et ma pole ainuke, üldsegi mitte.

kell on 4:16

nõu rein, nõu song for juu tüdei mai laav

kell on 23:53

"Sina, inimene, ära vaenu ühes võta, ära endas kanna - kaota ära nagu kehv koer, vilets nuga, halb naine. Kaugele taha kaota, üles ära võta. Vaen nagu paeluss ole: kui sinul ei ole, mis teise paeluss sinusse puutu?" tuletas kütt lumelabida nõjal puhates meelde tolkini-tarkust. 

kell on 23:14

See on fakt ja see saab nüüd kirja pandud - üleeile panin pliidi alla ja saunaahju tule ühe tikuga põlema ning ahju tarbeks läks null tikku. Tulemasinat ei kasutanud. Nii on lood. Aga tänane ahi enam nii kuum ei ole kui kaks eelmist päeva.

Tean peensusteni, kuidas põlevkivist saab elekter ning hetkel uurin, miks vapil on lind mõõgaga. Lapse pidamine hakkab lõpuks ikka ära tasuma.

"Emme, tead kes ma olen? Ma olen looduskaitse!"

kell on 22:09

Paastu lõpuni on veel kaks nädalat, aga vajadus õhtuti näksida on täielikult kadunud. Koos sellega ka jaks üleval olla.. Silm vajub vägisi kinni ja mõte ei tööta. Isegi pinterest ei paku huvi - ma ütlen, asi on tõsine!

kell on 2:32

Latihoidja istus mu köögis ja jõi tassi teed. Kummutas kogu mu teadmise ahjukütmise asjus ja jättis mu suurte küsimärkidega. Vähemalt ühe korra tuleb ta veel.

kell on 22:20

Kõik te, kes te tahate meile külla tulla. Nüüdsest vaadake ette. On sündinud ja kinnitatud plaan - kõik, kes me uksest sisse astuvad, saavad tekiga kinni püütud ja ära söödud.

kell on 20:15

Diplomaatia.

- kas sa täna lasteaias magasid ka?
Olukorda hindav pilk minu poole.
- ma magasin silmad lahti.

Kell on 18:15

Teine vaatus - kojuminekuaeg. Jälle mina ja välismaaisad. "It's cold?" "Yes, mu sõrmused valutavad. Ei, sõrmud.. ei, sõrm.." Sekkun. 

"Su sõrmed valutavad?" 

"Jah! Mis see temperatuur on?" "Miinus kümme. Kui on kümme, siis tunned sõrmedes, kui kakskümmend, siis põskedes.." seletas teine välismaaisa. Sekkun.

"Kas sa sellega ära ei ole harjunud? Aastatega peaks ju juba." 

"Harjunud? Ma olen inimene ikkagi veel ju! Inimene ei saa ära harjuda selle kliimaga!"

kell on 22:03

Tänahommikune lasteaed pakkus soojendavat pilti, kui hetk enne mu lahkumist astusid mõlemast uksest sisse välismaa-isad. Seisid seal nagu lastud varesed, käed varrukatesse tõmmatud ja juuksed sassis. "Oh, it is so cold" - "Oh yeah, it's freaking cold out there" - uuh uuh.. Mul hakkas kohe soe. Ma olen ikka eestlane ju!

kell on 11:56

Täna saab olema see päev, kui ma täidan ühte oma uusaastalubaduste nimekirja punkti - võtan inimesi ette. Täna lähen külla kõigile, kelle juures liiga ammu sai viimati käidud. Ilus päev!

kell on 0:49

ma nägin teda jälle
seda seebiooperite kõrvaltegelast
vaikset taustaratsutajat
töökat ja õiglast
kes emotsioonidega ei liialda
ja peanaistegelast ei armasta
seda tegelikku iga naise unistust
ei mingit Ricardot ega Eduardot
vaid lihtsat Eesti Tarmot

kell on 21:57

Juhkentali tänav võib olla maailma kõige pikem tänav. Eriti kui oled jooksnud Kaarli kiriku lähistelt ja buss on kohe-kohe-KOHE ära minemas ja see tänav lihtsalt ei saa otsa. Ma vihkan seda tänavat ja kõiki neid bensiinijaamu, Rimi marketeid ja hinkaali lokaale, mis on selle tänava ääres enne bussijaama. Vihkan ka värvilisi post-it'e, kuhu pean kirjutama oma ootused ja hirmud ning tooliringi, mis sulle otsa vaatab, kui koolituskoha uksest sisse astud. Kõik. Õuver änd aut.

Bussile jõudsin.
Head naistepäeva!

kell on 0:13

Täna tunnistan ma ise selle lapse ametlikult terveks - juba kaks tundi kuulen voodist kopsimist, ohkamist ja niutsumist. Aga mina tahan ju magama minna!

- Aga võibolla on mul kõik uned katki läinud?
- Aga võibolla uni ei taha, et ma magama jääks?
- Aga võibolla on mul kõik uned otsa saanud?

- Looda sa

- Ah, ära sega mind


Ja mida krdt ma selle hiirega teen?

kell on 13:43

Ärkasin öösel krõbina peale. Kui silmad väheke virgusid, sain asjast aru - minu juurde on kolinud hiir. Eelmine läkski juba kaua aega tagasi minema, külm ja nälg ajasid ta paremaid jahimaid otsima. Oligi aeg uue õnneotsija jaoks.

Aga nüüd on mu elus täiesti uus küsimus - mida teha prügikasti kinni püütud elava hiirega, kui lähim tuttav kass elab männimäel (ja lähemal uurimisel selgus, et ta ei söögi hiiri)?

kell on 1:25

Olen juba mitu korda alustanud ja kustutanud, alustanud ja kustutanud, aga ma lihtsalt ei oska panna kirja seda tunnet, mis tekib siis, kui tahaks viha pärast lihtsalt nutta. Olukord on nii fakkd app ja ma ei oska midagi peale hakata.


Taeva allakiskumine olevat kangelastegu. Tegelikult on see suur pahandus, nagu too, millega said hakkama ühe pere lapsed, kui nad sõid õunte ja präänikute pärast ära ka näärikuuse. - Ehted, tähed ja küünlad, mis olid mõeldud valgustama hinge, valgustasid magu.

kell on 2:33

Otse sünnipäevapeolt.

Pidin täna mitu korda mõtlema, mida tegelikult tähendab, kui üks naisterahvas kasvatab ühte meesterahvast. Millised situatsioone see me päeva loob. Situatsioone, kus ma ei oska midagi teha. Kui laps hüüab mulle tänaval, et: oota, emme, ma ei saa edasi kõndida, mul ei ole noku üldse all! Aaaa... eeee.... mmm.... olgu. Noku all või üleval, ma saan veel aru, aga TEGELIKULT ei tea ma sellest teemast ju mitte midagi. Mitte midagi!! Ja ka seda, kus see noku mingil hetkel olema peaks, õpetas mulle laps.

Enivei.

Suhted, mille toimises olen kahelnud, on hakanud murenema. Mõni lõplikult, mõni annab ainult vibratsioone.

kell on 00:37

Jäi auto alla pisikene Külli.
Ta lamab palatis.
Me viime talle lilli.

See onu, kes ta alla ajas,
on omakorda vangimajas.


Lapse pikk haigus on tekitanud meile toreda meelelahutuse. Kaks korda päevas kraadimist, mille ajal loen talle tema raamatuid. Paar tiiru oleme juba peale teinud.