kell on 1:11

Ikka ja jälle leian ma end autoaknast vaatamas mööduvat metsa, taevast, pilvi, põlde, järvi ja maju.
Ning ikka ja jälle ma mõtlen see hetk, et tegelikult ei ole mu elus ju midagi puudu.
Usun ikka, et olen kõik õigesti teinud.
Ma olen õnnelik.

kell on 16:43

Kui mul saab kunagi olema telefon, mille helina saan vabalt ise valida, läheb kohe käiku see lugu.

http://www.youtube.com/watch?v=1lyu1KKwC74

kell on 22.45

Vaatan naisi enda ümber ja ei mõista, miks nad üksi on. Õues on äike ja Margiti lillepeenras on siil.

Valgus tunneli lõpus mustab jälle, süda on terve ja mõistus on korras. Kodus olla ei kannata, tühjusetunne tuleb sisse, mingit mõju see eileöine surmatants ikkagi avaldas. Pääsemine oli nii kuradi lähedal. Seda tihun taga, mees jäägu sinna kus on, Manni sülelusse või brändipudelisse.