kell on 22.41

Minu võime jätkuvalt üllatuda üllatab mind jätkuvalt.
Loomulikult ta ei öelnud mulle, et ta vahepeal soome kolis. Loomulikult ta ütles mulle, et teda pole kodus, kuigi ta toas põles tuli. Loomulikult ta istus vait ja ei öelnud midagi, kuigi teadis, et mul on õigus. Loomulikult on tal kohutavalt palju vaja teha ja ta ei suuda mind enda plaanidesse mahutada. Kuigi tal on sellest meeletult kahju. Otse loomulikult.

Loomulikult tekib mul blokk ette kõigi nendega, kes nii loomulikult ei käitu.

Õues on ilutulestik, ma kuulen.