Täitsa pael kui armas see laps on!
Lihtsalt niisama.
Kell on alles pool üks ja ma olen kohutavalt väsinud. Järelikult! Oli asjalik päev. Ühelt vabariigi aastapäevalt ei oskagi muud oodata, kui puudevedu, torti, autopidu metsa veeres ja lõputut sini-must-valge värvikombinatsiooni. Toas on soe. Laps magab. Olen rahul.
"Sina, Nganassaan, valisid selle rahulikuks jahiks kõlbmatu karukandi!"
Nganassaan saadaks Niikat tükk maad vaikides. Lausuks siis järelemõtlikult:
"Läbi elu ma kahtlen, et kui asjast oleks ainult kõlblik pool, kas siis üldse oleks midagi?"
"Muidugi," pomises Niika, "kui mul poleks seda kantjalga kannul, oleks elu ju puhta tühi!"
No comments:
Post a Comment